Taani keskpank teeb valuutasõjas ajalugu

Keskpank ostis välisvaluutat summa eest, mis vastab 9%-le Taani SKPst. Rahalises vääringus on see 168,7 miljardit Taani krooni. Sellega on Taani keskpanga valuutareserv paisunud 735 miljardile Taani kroonile (40% SKPst).

Märkimisväärseid tugioste tegi Taani keskpank krooni nõrgestamiseks ka jaanuaris, kui Šveitsi keskpanga ootamatu otsus loobuda ülempiirist, kuhumaani Šveitsi kroonil euro suhtes tugevneda lasti, vallandas spekulatiivsed rünnakud ka Taani krooni euroga seotud kursi vastu. Taani keskpanga ainus ülesanne on kaitsta alates 1982. aastast seotud krooni kurssi. See on ekspordist sõltuva Taani majanduse üks nurgakivi. Keskkurss on 7,46038 krooni eurost, millest lubatud kõikumine on +/- 2,25%. Taani keskpank on kurssi hoidnud veelgi kitsamas koridoris (+/- 0,5%).

Sellises mahus kui veebruaris ei ole keskpank varem kunagi tugioste teinud, mis näitab, et Taani kroon on olnud väga märkimisväärse surve all. Lisaks on keskpank tänavu juba neljal korral baasintressimäära langetanud – hoiustamise intressimäär on tasemel -0,75% ning Taani riik on peatanud võlakirjade emiteerimise. 

Nordea vanemanalüütik Jan Størup Nielsen kommenteeris, et kuna keskpanga interventsioon toimus valdavalt kuu alguses, on suurem surve kroonile järgi andnud. See nähtub ka nõrgenenud krooni kursist – teisipäeva õhtul oli krooni kurss 7,4538 krooni eurost võrreldes 7,44 krooniga veebruari alguses.

Ent keskpanga võitlus pole veel võidetud.

„Isegi kui interventsioonivajadus veebruari lõpul järgi andis, on võitu kuulutada veel liiga vara,“ märkis Nomura analüütik Jens Nordvig oma analüüsis. Nordvigi arvates ei saa välistada, et Taani keskpangalt tuleb käiku lasta veelgi radikaalsemad meetmed seotud kursi kaitseks nagu ajutise kapitalikontrolli kehtestamine või tehingute maksustamine.

Taani majandusleht Börsen püüab samas optimismi hoida, kirjutades täna, et spekulandid hindavad olukorda valesti, kui usuvad, et keskpanga valuutareservi kiire paisumine on nõrkuse märk. Seda enam, et Taani keskpank ja riigikassa teenivad krooni kaitsmisest ja valuutasõjast miljardeid.

„Oluline on rõhutada, et valuutareserv ei kujuta endast praegu keskpangale mingil moel mingit kulu. Vastupidi, see tagab soliidse sissetuleku,“ tsiteerib leht Nykrediti peaanalüütikut Tore Stramerit.

Stramer rehkendab, et negatiivsetest intressimääradest ja krooni kursi liikumisest võib keskpank tänavu valuutareservilt teenida ca 3,5 miljardit Taani krooni. Ja kuna 70% keskpanga kasumist on tavaliselt läinud riigile, siis on riigikassasse loota täiendavat 2,45 miljardit krooni.

Eelkõige johtub surve Taani kroonile Euroopa Keskpanga otsusest paisutada varade ja võlakirjade tugiostudega oma bilanssi enam kui triljoni euro võrra, mis on toonud euro nõrgenemise. Täpsemaid detaili võlakirjade tugiostuprogrammist, mis käivitub sel kuul, oodatakse Euroopa Keskpanga juhilt Mario Draghilt sel neljapäeval, kui pank jälle oma korralist rahapoliitika nõupidamist peab.

Koos Kreeka jätkuvate probleemidega võib see eurot nõrgestada ja nii Taani krooni seotud kursi uuesti surve alla seada.